24.-26. mail viibis Eestis visiidil MTÜ Eesti Noortalunikud kutsel CEJA president Jannes Maes. Oma külaskäigul kohatud Eesti tootjad ja talunikud olid tema sõnul heaks näiteks noorte uuendusmeelsest vaimust. Mured on tema sõnul nii Eesti kui teiste Euroopa riikide talunikel ühised – kuidas saada headel tingimustel laenu ja piisavalt maad, et tootmisega alustada.
CEJA, mis mullu tähistas oma 60. tegutsemisaastat, on Euroopa noori põllumajandustootjaid ühendav organisatsioon, mis esindab enam kui 2 miljonit noort põllumajandustootjat. Praeguse seisuga pole Euroopa Liidu riikidest CEJA liikmed Läti ja Eesti noori põllumajandustootjaid ühendavad liidud.
Farmid, mida Jannes Maes Eesti visiidi käigus külastas, olid tema sõnul head näiteid noorte talunike uuendusmeelsusest. “Mulle pakkus väga huvi ka avatud talude päev, mida Eesti igal aastal korraldatakse,” meenutas ta.
Jannes Maes sõnas, et Eestisse tulles oli tal CEJA presidendi ja noortalunikuna kaasas mitu sõnumit, kuid kõige olulisem oli tema sõnul näidata, et kuigi me oleme riigiti väga erinevad, on meil ühine väljakutse – kuidas noori põllumajanduse juurde tuua.
Pole noori talunikke, on hädas terve Euroopa
CEJA president Jannes Maes sõnas Euroopa noortootjatest laiemalt rääkides, et kui vastata küsimusele, kas noorte talunike osakaal Euroopas on protsentuaalselt hea, on vastus ei.
“Üle Euroopa on vaid 5% farmiomanikest talunikud, kel vanust alla 35 aasta.” See on kogu Euroopa ühine mure, sest kui pole noori talunikke ja tootjaid, kes põllumajandusega tegeleks, on ohus toiduga varustatus, maastike hooldamine ja maapiirkondade tulevik.
- Kui keskmiselt on Euroopas noori talunikke 5%, siis näiteks Poolas on noori talunikke 14,7%, Tšehhis 11,7 ja Austrias 10,7%.
- Lisinfo CEJA liikmete kohta, kui palju on protsentuaalselt alla 35-aastaseid talunikke ja kui palju nende käsutuses on maad, leiab SIIT.
Kui ta aga peaks vastama, kas Euroopas on piisavalt noori, kes oleks valmis olema järgmise põlvkonna talunikud, oleks vastus jah.
“Paraku näeme, et need noored inimesed, kes tahaks talunikeks hakata, kes on haritud ja saanud vastavat koolitust, peavad toime tulema tõsiste raskuste ja takistustega, et edu saavutada.”
Maes on kindel, et kui need piirangud eemaldada, leiavad noored jälle tee põllumajanduse juurde.
Üks suurimad takistusi on tema sõnul rahastusele ligipääs. 2017. aastal lükati tagasi 27% ELi noorte põllumajandustootjate poolt pankadele esitatud laenutaotlustest, samas kui teiste põllumajandusettevõtete puhul oli see näitaja 9%. Lisaks selle toob ta murekohtadena maa ostmis- ja rendiküsimused ning hariduse.
Maes tõi välja, et Euroopa komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga (EIP) on alustanud koostööd, et pakkuda noortele talunikele parematel tingimustel laenu. Nimelt käivitas Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank aprilli lõpus miljardi euro suuruse laenupaketi, mis on suunatud noortele põllumajandustootjatele ja mille eesmärk on suurendada ELi põllumajandustootjate, eriti noorte, juurdepääsu rahastamisele.
Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles toona, et „juurdepääs rahastamisele on väga oluline ning see on sageli takistuseks noortele, kes soovivad sellel kutsealal tegutseda. Kuna 11% Euroopa põllumajandustootjatest on alla 40 aasta vanused, on noorte põllumajandustootjate toetamine Euroopa Komisjoni ja 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika prioriteet.“
“Me loodame ja julgustame liikmeriike ja pankasid, et nad kasutaks seda võimalust ja võimaldaks seda noortel talunikele,” lisas Maes.
- Programmi haldavad liikmesriikide tasandil pangad ja liisinguettevõtjad, mis tegutsevad kogu ELis.
- Osalevad pangad peaksid välja panema EIP poolt eraldatud summale võrdväärse summa, et kogusumma oleks võimaluse korral kaks miljardit eurot. Prioriteediks tuleks seada noored põllumajandustootjad.
- Programm aitab tootjaid järgmiste meetmetega: madalamad intressimäärad; pikemad perioodid laenu tagasimaksete alustamiseks (kuni 5 aastat), pikemad perioodid kogu laenu tagasimaksmiseks (kuni 15 aastat) ning suurem paindlikkus sõltuvalt tingimustest, et reageerida hindade kõikumisele põllumajandussektoris, tagamaks, et põllumajandustootjad saavad laenu rasketel aegadel tagasi maksta (näiteks „laenupuhkus“, mis võimaldab põllumajandustootjatel mõne kuu jooksul tagasimakseid mitte teha).
Allikas: Euroopa Komisjon
Ühtset edu valemit pole
Kuigi taust ja ajalugu on riikidel erinevad, on suurimad väljakutsed Jannes Maese sõnul noortel ühised. Just seetõttu avaldas CEJA koos partneitega enne euroliidu parlamendivalimisi manifesti, kus kirjeldatakse oma nägemust maapiirkodade tulevikuks.
Lähtudes CEJA liikmete kogemusest, on ühte valemit oma valitud teel edukas olemiseks Maese sõnul keeruline välja tuua. On neid, kelle edu valem on peitud unikaalsuses ja üksi tegutsemises. Paljude noorte farmerite, ka tema enda jaoks, on aga koostöö olnud hea võimalus oma turupositisiooni tugevdamiseks.
Belgia juurtega Maes ise on üles kasvanud piimakarja ja erinevaid põllukultuure kasvatavas farmis ja kui ta pole parasjagu seotud ametialaste kohustustega CEJAs, töötab ta oma isa ja vennaga perefarmis ka praegu.
“Usume, et peame kindlustama, et noored oleks hästi haritud ja suudaks kokku panna hea äriplaani enne oma ettevõtmisega alustamist,” on haridusel ja koolitustel tema sõnul väga oluline roll.
Enamik noori talunikke, kes CEJA kaudu seotud, on Maese sõnul mahetootjad, kuigi kõikidel pole veel sellekohast sertifikaati. Maes lisab, et on vale näha vastuolu mahetootmises ja piisava toiduvaru pakkumises. “On ruumi erinevatele tootmistele, turgudele ja valikutele,” kinnitas ta.
Pärast Eestis lahkumist sõnas Maes, et CEJA liikmetel on kindlasti hea meel kuulda, et ka Eesti noored talunikud teevad koostööd ja esindatud on farmerid eri tootmisektoritest ja piirkondadest. “Nad ootavad kindlasti Eesti talunikega isiklikult kohtumist,” sõnas ta.
Kohtumise tulemusena said MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esindus kutse ühineda järgmise CEJA koosolekuga 27.-28. juunis Rootsis, et tutvuda täpsemalt organisatsiooni töökorraldusega ja arutada juba täpsemalt, millistel tingimustel koostööd jätkata.
