MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI NOORTALUNIKUD PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Eesti Noortalunikud ( edaspidi ühing) on eraomandi ja ühistegevuse põhimõtetest lähtuv omaalgatuslik vabatahtlik mittetulundusühing, mis ühendab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes tunnustavad käesolevat põhikirja ja on valmis ühiseks koostööks põllumajanduse arendamisel.

1.2. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Noortalunikud, asutamisleping on sõlmitud 18. juuli 1998.a.

1.3. Mittetulundusühingu Eesti Noortalunikud asukoht on Anija vald Harjumaa Eesti Vabariik.

1.4. Ühingu eesmärgiks on suurendada noorte osatähtsust põllumajandustootjatena.

1.5. Ühingu põhitegevusteks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine vaid tema tegevuse põhimõteteks on
– liikmete majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja erialaste huvide esindamine ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides;
–  liikmete tegevuse koordineerimine ja info vahetus,
– liikmete täiendkoolituse ja nõustamisteenuste korraldamine põllumajanduslikes tegevusvaldkondades, põllumajanduslikku tootmist ja toodangu töötlemist puudutava informatsiooni kogumine ja levitamine;
– põllumajandussaaduste tootmise, ümbertöötlemise, turustamise ning metsa- ja talumajanduse edendamine;
–  osalemine keskkonda säästvates ettevõtmistes;
– taluturismi arendamine;
– koostöö arendamine teiste sarnaste mittetulundusühingute vahel.

1.6. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.7. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.

1.8. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik tema registreerimisega sätestatud korras. Ühingul on iseseisev bilanss, pitsat, sümboolika ning õigus avada pangaarveid, võtta ja anda krediiti.

1.9. Ühing võib teha kõiki tehinguid, mis otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks.

1.10. Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

1.11. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, mittetulundusühingute seadusest, põhikirjast ja ühingusisestest õigusaktidest.

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

2.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Liikmeks vastuvõtmiseks tuleb esitada ühingu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjalik avaldus.

2.2. Liikmeks vastuvõtmine otsustatakse ühe kuu jooksul juhatuse otsusega. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, on taotlejal õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

2.3. Ühingu liikmelisus on seotud liikmemaksuga, mille kehtestab üldkoosolek.

2.4. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Välja astumise kinnitab juhatus ühe kuu jooksul. Välja astunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad majandusaasta viimasel päeval, kui väljaastumise avaldus on esitatud vähemalt kaks kuud enne majandusaasta lõppu. Hiljem esitatud avalduse korral lõpevad varalised õigused ja kohustused järgmise majandusaasta viimasel päeval välja arvatud juhul, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikme liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

2.5. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui: a) liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu; b) liige ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel; c) liikme võib ühingu põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.

2.6. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades sellest küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest. Väljaarvamise otsus peab olema motiveeritud ning liikmele 10 päeva jooksul kirjalikult teatavaks tehtud.

2.7. Otsusega mittenõustumisel on ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

2.8. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.

2.9. Liikmelisus säilib juriidilisest isiku liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotamise korral tema liikmeõigused lõppevad.

2.10. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud ei ole õigusi ühingu varale.

2.11. Ühingul peab olema vähemalt 2 liiget. Kui ühingu liikmete arv langeb alla 2 või muu seaduses või põhikirjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama ühingu lõpetamise avalduse.

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmel on õigus: -osaleda hääleõigusega ühingu koosolekul;
-olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganisse;
-kasutada kõiki ühingu poolt pakutavaid teenuseid ja hüvesid;
-osa võtta kõigist ühingu poolt korraldatavatest üritustest, saada informatsiooni ühingu tegevustest ja toimingutest; -esitada juhtorganitele kirjalikke arupärimisi ja ettepanekuid;
-omada teisi põhikirjas sätestatud õigusi.

3.2. Ühingu liige on kohustatud: – järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja ühingu organite otsuseid; – teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumist; – tasuma liikme maksu ja täitma muud varalised kohustused tähtaegselt; – enne liikmest lahkumist tasuma kõik võlgnevused ühingule; – olema lojaalne ühingu suhtes ning hoidma ühingu head mainet.

3.3. Liikmemaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib ühingu liikmele panna ainult üldkoosoleku otsuse, mille poolt olid kõik ühingu liikmed, alusel.

IV ÜLDKOOSOLEK

4.1. Ühingu kõrgemaiks organiks on selle liikmete üldkoosolek, mille igal ühingu liikmel on üks hääl. Üldkoosoleku võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed või nende esindajad. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või ühingu muu organi pädevusse.

4.2. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
– põhikirja muutmine;
– eesmärgi muutmine,
– juhatuse liikmete määramine;
– juhatuse või mõne muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamise ja selle tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
– ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamine ja asjaõigusega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
– muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse

4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus: – aastaaruande kinnitamiseks;
– juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;
– muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus igale ühingu liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate.

4.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.

4.6. Ühingu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

4.7. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja kellel on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.

4.8. Isiku valimisel loetakse koosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

4.9. Liige ei hääleta kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.10. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

V JUHATUS

5.1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus. Juhatuses on üks kuni viis liiget.

5.2. Juhatuse liikmed valib ja määrab üldkoosolek ametisse kaheks aastaks.

5.3. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.

5.4. Ühingu nimel teostavate tehingute, mille suurus ületab 15 000 eurot, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.

5.5. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletanud ½ juhatuse liikmetest

5.6. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

5.7. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt ühinguga.

5.8. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda igal ajal, sõltumata põhjusest.

VII OSAKONDADE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6.1. Vähemalt viis ühingu liiget võivad piirkondlikul alusel moodustada ühingu piirkondliku osakonna. Osakonnad registreeritakse ühingu üldkoosoleku otsusega osakonna liikmete üldkoosolekul kinnitatud avalduse alusel. Osakonnad ei ole juriidilised isikud.

6.2. Osakonna pädevusse kuulub:
– piirkondlikul alusel liikmete tegevuse korraldamine;
– osakonnajuhataja valimine;
– ühingu juhatusele ettepanekute esitamine ühingu eesmärkide ja tegevuse kohta;
– osakonnale kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise korra kehtestamine.

6.3. Osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna koosolek. Osakonna koosoleku kutsub kokku osakonna juhataja vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 osakonna liikmete kirjalikul nõudmisel. Osakonna koosolekul kokkukutsumise kord kehtestatakse osakonna esimesel koosolekul.

6.4. Osakonda juhib ja esindab õigustoimingutes juhataja, kes valitakse ametisse 1 aastaks osakonna koosolekul kokkukutsumise kord kehtestatakse osakonna esimesel koosolekul osakonna liikmete poolthäälte enamusega.

6.5. Osakonnale jääb ½ osakonda kuuluvate liikmete liikmemaksudest. Osakonna rahaliste vahendite kasutamise õigus on osakonna juhatajal osakonna koosoleku poolt kehtestatud korras.

6.6. Osakond on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande ühingu juhatusele 1 kuu jooksul peale ühingu majandusaasta lõppu.

VII REVISJONIKOMISJON

7.1. Revisjonikomisjon on kontrollorgan, mille ülesandeks on ühingu finantsmajandusliku tegevuse revideerimine vähemalt kord aastas.

7.2. Revisjonikomisjoni liikmete arvu kinnitab ühingu liikmete üldkoosolek ja valib ühingu liikmete hulgast revisjonikomisjoni kaheks aastaks. Revisjoni komisjoni ei või kuuluda ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

7.3. Revisjonikomisjoni koosolek valib komisjoni esimehe. Koosolek on otsustusvõimeline kui osa võtab 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest.

7.4. Revisjonikomisjoni otsused on vastu võetud kui selle poolt hääletab 2/3 komisjoni liikmetest.

VIII ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LIKVIDEERIMINE

8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

8.2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

8.3. Ühingu likvideerimisel jaotatakse vara ühingu üldkoosoleku poolt määratud korras.