10
nov.

Noortalunike Soome õppereis

MTÜ Eesti Noortalunikud organisatsiooni 23-liikmeline grupp võttis oktoobrikuu viimasel nädalavahetusel ette teekonna Soome, et tutvuda kohalike kolleegide tööde ja tegemistega. Reisi jooksul väisati erinevaid talusid ja külastati ka YARA Kotkaniemi katsekeskust.

Õppereisi ootuses eestlaslikult oli ootus, et „kõik on ikka ju mujal paremini”, kuid kokkuvõtteks tuleb nentida, et mured ja lootused on siin- ja sealpool sarnased.  Kõlama jäi kindlasti jätkusuutlike peretalude olulisus ja kui oluline on, et maa kuuluks põllumeestele.

Image title

Your subtitle here

Pärast hommikust põgusat laevasõitu, viis teekond Knehtilän talusse, kus peremees Marcus grupi vastu võttis. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on mahe teraviljakasvatus. Koostööd tehakse erinevate ülikoolide ja ettevõtetega, et luua ringmajandusel põhinev süsteem, mis oleks keskkonnasõbralik ja finantsiliselt jätkusuutlik. Ettevõte on valitud 2015ndal aastal Soome kõige keskkonnasõbralikumaks taluks ja 2021. aastal  pälviti parima maheettevõtte auhind.

Teraviljakasvatust toetab sisendite poole pealt talusse rajatud biogaasijaam. Biogaasijaama omanikuks on küll energiafirma, kuid koostöös varustab talu jaama maadelt üle jääva rohusiloga ning vastu saadakse tahkel kujul digestaati, millega väetatakse põllukultuure. Sarnaselt Eestiga on Soomes biogaasijaamade rajamiseks riiklikud toetused ja imestust tekitaski asjaolu, et jaam ei olnud oma mastaapidelt suur, vaid sobiv ka väiksematele ettevõtetele.

Edasi viis teekond YARA Kotkaniemi katsekeskusesse, kus kõigile tuttav ettevõte töötab selle nimel, et luua kestlikke lahendusi põllumeestele. Keskuses on katseid läbi viidud juba 60 aastat ja selle aja jooksul on väetamise tehnoloogiad jõudnud kaugele. Lisaks erinevate taimetoitelementide tähtsuse uurimisele, tehakse koostööd erinevate ettevõtetega ning toimuvad sordi- ja taimekaitsetehnoloogiate katsetused. 2022ndal aastal toimus üle 50 erineva katse, mis tähendas, et ette valmistada, külvata, koristada ja dokumenteerida tuli saak üle kolme tuhandelt katselapilt.

Lisaks selle, et välja töötada sobivaid väetisi, on YARA suurt rõhku pannud täppisväetamise tehnoloogiate arengusse. Tutvustati erinevaid mõõteriistu taimede väetustarbe määramiseks. Enamik neist on sellised, mis võiksid kuuluda ka põllumehe arsenali. Kaasaskantavad leheanalüsaatorid, traktoritele paigaldatav N-sensor või siis EPA messilgi laiemalt tutvustatud Atfarm kaugseire lahendus. Tuleviku tarbeks toimub tootearendus taaskasutatavatest ja orgaanilistest materjalidest väetiste suunas, et Kotkaniemi katsekeskus saaks julgelt järgmisedki 60 aastat panustada inimkonna toitmisesse.

Teine päev algas Teira talus, kus 16nda põlvkonnana jätkas Marcus oma esiisade tööd. Seemneviljakasvatusele spetsialiseerunud ettevõte majandas suurusjärgus 200 hektaril. Kuuluti ühistusse Tilasiemen OY, mis koondab piirkonna seemnekasvatajaid. Selle ettevõtte turuosa Soomes on 30% ning peamine väärtus on ühine turustamise platvorm. Tänaseks on Marcus ettevõtte igapäevase juhtimise täielikult isalt üle võtnud, kuid jätkuvalt töötatakse külg-külje kõrval ja tööd saab ära tehtud ühiselt. Uurides, kuidas see reaalsuses välja näeb, siis mainis peremees, et tema omandas ettevõttes enamusosaluse. Vestlustes koorus välja ka asjaolu, et ka Soomes ootavad põllumehed jätkuvalt huviga, mida toob järgmine ÜPT periood. Reeglid veel paigas ei ole, kuid plaanid peaksid juba ammu tehtud olema. Sellest noortalunik ennast heidutada ei lasknud ning plaanid järgmisteks aastateks on paigas, seal hulgas, et kindlasti jätkab tema tööd 17nes põlvkond.

Pärastlõuna veedeti Olli-Pekka seltskonnas, kelle talus samuti tegeleti teraviljakasvatusega. Lisaks sellele, et tegemist oli põllumehega, oli ta ka konsulent. Soomes, nagu ka Eestis, on toimiv nõuandeteenistus, kuid nenditi, et see ei toimi just kõige paremini. Sellest tulenevalt oli ka Olli-Pekka jätkuvalt iseseisev. Ettevõttes kohapeal on aastate jooksul koostööd tehtud väga erinevate ettevõtetega, et uurida erinevaid lahendusi, mis sobiksid taimekasvatusse. Tegemist oli ühega pioneeridest, kes hakkas Soomes kasvatama talirapsi. Taliteraviljade kasvatus Soomes on aina enam kanda kinnitamas, kuid talved võivad olla rasked. Seda näitas ka möödunud ekstreemseks kujunenud aasta, kus võis olla tavaline, et hukkus 100% sügisel külvatud kultuuridest. Lisaks erinevatele taimekasvatustehnoloogilistele katsetele (seemned, väetised, taimekaitsevahendid), toimuvad katsetused erinevate digilahendustega. Välja oli toodud ka siinpool lompi välja arendatud Paul-Tech mullajaamad.

Image title

Your subtitle here

Reisi viimasel pühapäevasel päeval, viis teekond kalkunimunade kasvatusega tegelevasse Ylhäinen talusse. Selliseid ettevõtteid on Soomes täpselt kolm ning tegevus on suuresti mõjutatud lihatööstusest, kellele kuuluvatele haudejaamadele mune toodetakse. Arusaadavatel põhjustel kalkuneid küll oma silmaga kaeda ei olnud võimalik, kuid noortalunik Elina andis hea ülevaate sellest, mismoodi terve protsess välja näeb. Lisaks kalkunitele, tegeleti ettevõttes teraviljakasvatuse, turismi, metsanduse ja hobusekasvatusega. Kasvatatud teravili küll lindude toidulauale ei jõua, tulenevalt bioohutusest, kuid annab hea võimaluse riskide hajutamiseks. Elina näol oli tore näha, kuidas noor, kes on võtnud aja, et natukene ka ringi vaadata, jõudis arusaamisele, et perekonna pärandi jätkamine on just see väljakutse, mis paneks tema silmad särama. Suurt rõhku on pandud enda täiendamisele põllumajanduse valdkonnas, hindab väga isa oma mentorina ning hoiab alati silmad lahti, et talu edasi arendada. Juba liiguvadki mõtted, et talu potentsiaali ära kasutamiseks, võiks tulevikus leida talu õuelt lisaks päikesepaneelidele ka  biogaasijaama, et vähendada sõltuvust kallitest sisenditest.

Osalejate tagasiside pikalt oodatud reisile oli igati positiivne. Kolme päeva jooksul sai vahetatud rohkelt mõtteid ja ideid selles vallas, mida koduski võiks proovida ja kuhu suunda liikuda. Muidugi tekitas ka osalistes imestust, et kõik külastatud ettevõtted olid koduseid mastaape vaadates ikkagi väikesed. Meeldiv oli näha, et peretalude traditsiooni hoitakse au sees ja noored ning vanad töötavad külg külje kõrval, et see ka nii jääks.


MTÜ Eesti Noortalunikud tegevusi viiakse ellu Maaeluministeeriumi „Projektitoetus põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamiseks“ vahendite kaasabil