Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse järgmine taotlusvoor on 20.-27. augustil – info selle kohta on kodulehel. 13.-19. augustini saab taotlusi e-PRIAs eeltäita.
Meetme määruses jõustus juunikuus rida muudatusi, mida selgitab käesolev artikkel; toimuvad ka tasuta infopäevad.
Noortaluniku toetuse tänavuses taotlusvoorus on toetuste jaoks 5 mln eurot, otsused teeb PRIA 19. novembriks.
Taotlejate haridusest ja pädevusest
Määruses täpsustati noortele põllumajandustootjatele esitatavate ametialaste oskuste ja pädevuse nõudeid seoses kutsehariduse ümberkorralduse ning õppekavade reformiga. Lisaks muudeti ajaperioodi, mille jooksul põllumajandustootmisega alustanud ettevõtjat loetakse esimest korda põllumajandustootmisega alustanuks. Kui seni oli selleks ajaperioodiks 15 kuud, siis nüüd on 24 kuud.
Toetuse taotleja peab omama põllumajandusliku majapidamise juhile vastavaid ametialaseid oskusi ja pädevust. Kui töökogemuse või hariduse nõue ei ole taotlemise hetkel täidetud, saab noor ettevõtja toetust taotleda tingimusel, et ta võtab kohustuse vastav haridus omandada 36 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
FIEl või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel peab olema vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. tase põllumajandustootmise valdkonnas; või enne kutsehariduse õppekavade reformi omandatud põllumajandusalane kutsekeskharidus, mis vastab enne 1. septembrit 2013 kehtinud õppekavale. Määruses täpsustati kutsekeskhariduse sobivust põllumajandusliku majapidamise juhile vastavaks hariduseks lugemisel.
Tabelis on põllumajandusliku majapidamise juhi kvalifikatsiooni iseloomustavad haridustasemed:
| Kvalifikatsioon | Varasema määruse alusel | Pärast muudatust |
| Kutsekeskharidusõpe | Põllumajandusalane kutsekeskharidus | Põllumajandusalane kutsekeskharidus, mis vastab enne 1. sept 2013 Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavale |
| Kõrgharidus (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) | Põllumajandusalane kõrgharidus
|
|
| Keskeriharidus | Põllumajandusalane keskeriharidus | |
| Kutse omandamine | Kutsekvalifikatsiooni 5. tase põllumajandustootmise valdkonnas | |
Kutsekeskhariduse muudatus on tehtud tulenevalt 2008. a jõustunud kutseseadusest, mille alusel läks Eesti viietasemeliselt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) süsteemilt üle kaheksatasemelisele. 1. septembril 2013. a jõustunud kutseõppeasutuse seadusega muudeti kutsehariduse õppekavade süsteemi ning kehtestati uued õppeliigid, mis seostati otseselt EKRga, sh ka õppeliigi nimetuse kaudu.
Senised õppijaid said omandada hariduse vana õppekava alusel.
Kuni 1. septembrini 2013 ei pakutud kutseharidust kõrgemal kui 4. tasemel, alates 1. septembrist 2013 on kutseõpet pakutud ka 5. taseme kutseõppes.
Alates 2013. a on EKRi 5. tase esimene tase, mis järgneb töölise kvalifikatsioonidele ja kuulub Ametite Klassifikaatori (ISCO 08) järgi juhtide kvalifikatsioonitasemete hulka.
Uue õppekava alusel vastab kutsekeskhariduse õppekava läbinu EKR 4. tasemele, mis on oskustöölise kvalifikatsioon. Esimeste reformi käigus uuendatud õppekavade alusel algas õppetöö septembris 2014. Uue kutsekeskhariduse õppekava esimesed lõpetajad said kutsekeskhariduse 2018. a aprillis ja kutsekeskhariduse omandamist tõendaval lõputunnistusel on märgitud, et läbitud on 4. taseme õppekava. Seetõttu on uue õppekava alusel kutsekeskhariduse omandanute pädevuse nõue sätestatud läbi EKR 5. taseme nõudmise – ehk pädevuse nõuetele vastavuse saavutamiseks tuleb omandada jätkuõppes 5. kutsetase.
Kutse andmise korraga saab tutvuda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehel http://epkk.ee/kutse-andmine/.
Toetuse taotlejal peab olema pädevus põllumajandustootmise valdkonnasehk ta peab olema lõpetanud või lõpetama õpingud õppekava vastavas õppesuunas või õppekavarühmas. Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS http://www.ehis.ee/ on avaldatud kutsehariduse õppekavad seisuga 15.03.2018, kuhu toimub vastuvõtt õppeasutuste kaupa. EHISe kutsehariduse õppekavade tabelis on andmed õppekavade järgi õppe läbiviimise aluse ning kehtivuse algus- ja lõppkuupäevade kohta.
Näiteks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimub vastuvõtt põllumajandustöötaja õppekava alusel 4. taseme kutseõppe esmaõppesse (kutsekeskharidusõpe). Õppekavarühma nimetus on “põllundus ja loomakasvatus“. Põllumajandustootja õppekava alusel saab kooli jätkuõppes omandada 5. taseme.
Põllumajandustootmise valdkonna õppesuundade või õppekavarühmade nimetuste hulka kuuluvad näiteks põllumajandus, loomakasvatus, veterinaaria, aiandus, metsandus (osaliselt), põllumajandustehnika ja -tehnoloogia, maamajanduslik või põllumajanduslik ärindus. Loetelus on ka metsanduse õppesuund: Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad (EMTAK) järgi kuulub põllumajandusliku tootmise valdkonda ka jõulupuude kasvatus, puude kasvatus mahla kogumiseks ja põhiliselt punutisteks kasutatava taimse materjali kasvatamine (vt EMTAK kood 01291).
Pikenes periood toetuse taotlemiseks
Määruse § 2 lg 6 p 1 ja 2, ning § 2 lg 7 ühtlustatakse noorte põllumajandustootjate senine tegutsemisaja ülempiir, mille kohaselt võib toetust taotleda ettevõtja, kes on tegutsenud maksimaalselt 24 kuud arvates tegevuse alustamise tähtpäevast.
Muudatusega pikeneb noortel (kuni 40-aastastel) esimest korda põllumajandusliku tegevusega alustanud ettevõtjatel üheksa kuu võrra periood, mille ajal on võimalik toetuse taotlust esitada. See võimaldab noortel tootjatel paremini ja läbikaalutletult alustada oma tootmistegevust, hoolikamalt läbi kaaluda ja kavandada äriplaani ning vajaduse korral omandada asjakohane haridus või kutsetase. Juhime tähelepanu, et ka edaspidi loetakse enne toetuse taotlemist kauem kui 24 kuud tegutsenud toetust taotlev ettevõtja esimest korda põllumajandusliku tegevusega alustavaks siis, kui tema senine põllumajanduslik müügitulu on olnud igal majandusaastal alla 4000 euro.
Kui seni ei tohtinud toetuse saaja kuni objekti sihipärase kasutamise perioodi lõpuni kuuluda kontserni või olla valitseva mõju kaudu seotud teise põllumajandustootjaga, siis muudatusega täpsustati seda kohustust. Edaspidi ei tohi sihipärase kasutamise perioodil keegi omada toetuse saaja üle valitsevat mõju, sh toetuse saaja ei tohi olla kontsernis tütarettevõtjaks.
Muudatused tagavad parema õigusselguse ning mõjutavad positiivselt taotluste kvaliteeti ja menetlemist, kuna noore põllumajandustootja maksimaalne tegutsemisaeg enne taotluse esitamist pikeneb 24 kuuni. Muudatus võimaldab taotlust esitada pikemal perioodil ning seeläbi põhjalikumalt ette valmistuda põllumajandusliku tootmisega alustamiseks, kvaliteetse äriplaani koostamiseks, samuti hariduse või kutse omandamiseks.
PRIA kontrollib nõuetele vastavust iga taotleja puhul individuaalselt vastavalt taotluse juurde lisatud dokumentidele.
Allikas: http://www.pria.ee/et/uudised/lheneb_noortaluniku_toetuse_taotlusvoor.html
